Täna sai järjekordse klassiga aine läbi ning kogusin enda kohta tagasisidet. Enam ei ole palju jäänud ka õppeaasta lõpuni ja teen siia kokkuvõtte tagasisidest, mida mulle on antud (peamiselt mälu järgi).
Aasta algul panin ma enda jaoks paika paar eesmärki, mida ma tahan õpetaja tööga saavutada. Kuna minu jaoks oli keeruline mõelda, kuidas ma võiksin klassis käituda või mida teha, siis ma mõtlesin selle küsimuse teisiti ümber. Ma mõtlesin, mida ma kohe kindlasti ei taha teha või kuidas ma mitte mingil juhul ei taha käituda.
1. Ma ei lähe endast välja mitte kordagi terve õppeaasta jooksul.
On see eesmärk hästi sõnastatud? Ei, ei ole... Mida tähendab endast välja minema? Tegelikult enda jaoks on mul vastus olemas - see on selline tunne, kus süda hakkab puperdama ning meel läheb natuke segi ja on võimalik, et ma käitun selliselt, mida hiljem kahetsen. Oma koolipäevist mäletan, et see on olukord, kus õpetajad lähevad närvi, hakkavad karjuma, sõimama ning alandama. Just selliseid asju ma ei tahtnud mitte mingil juhul teha.
Seda tingimust sai rikutud kaks korda. Ei, karjuma, sõimama jmt tegusid ma tegema ei hakanud ja võib-olla polnud need nii hullud rikkumised, kuid ühel korral lihtsalt läks olukord selliseks, kus ma tõesti ei teadnud mida teha (see oli õppeaasta alguses) ja oli ebameeldiv tunne. Sellel esimesel korral panin ma õpilased kirjaliku tööd tegema.. Teisel korral püüdsin kaardistada probleemi põhjustaja ning andsin talle ülesandeks kirjutada essee teemal "Mida teha tundi segava õpilasega?"
Rohkem kriitilisi olukordi pole olnud ja ma olen tõsiselt uhke selle üle. Ma tean, et on olukorrad ja inimesed, mis võivad mind tõsiselt endast välja viia ning vähemalt varem oli see minu üheks tugevamaks puuduseks üldse. Praeguseks loodan, et olen mitmeid kordi parem selles osas.
2. Vähemalt 1 õpilane ütleb, et ma olin tema parim õpetaja või üks parimatest.
See eesmärk sai korduvalt täidetud, esimesel korral juba kohe õppeaasta alguses kui esimestel klassidel hakkas minu aine läbi saama. Väga mõnus tunne on, arvestades seda, kui raske on öelda teisele inimesele midagi taolist.
Lisaks on öeldud, et minu aine on lemmikaine, lihtsalt lemmikõpetaja (mitte parim :P ) ja taolisi analooge.
Lisaks vahepeal ilmus eesmärk, et igas klassis hakkab olema vähemalt 2 õpilast, kellele minu aine väga meeldis (ning ehk ajendab neid rohkem ettevõtluse peale mõtlema). Sellised õpilased olen püüdnud enda kontaktnimekirja koondada (enamasti küll Orkutis) ning iga mõne aja tagant nende käest järgi uurida, kuidas neil läheb.
Võib-olla olid veel mingid vahepealsed eesmärgid, mis hetkel kohe meelde ei tule, kuid abstraktselt võin öelda, et olen väga palju selle õppeaasta jooksul arenenud ja oma mõtteis rohkem selgust leidnud.
Õpetamine on kõige lahedam töökoht (mul on nii raske sedasi öelda), mida ma olen teinud. Ja seda mitte sellepärast, et kõik varasemad on olnud nö. saekaatris tööotsad (olen töötanud küll saekaatrites). Küll aga ei ole ma kindel, kas ma täiskohaga õpetaja tahan ka edaspidi olla (see eeldab ka vastava hariduse omandamist jne). Kindlasti takistavaks võivad osutuda kool ja selle tööstruktuur üldiselt. Õpilased on igal pool lahedad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment