Unistuste kool

Kui me teeme erinevates klassides äriideede ajurünnakut, siis peaaegu igas klassis leidub üks grupp, kes tuleb välja ideega "Unistuste kool". Mis on raamatu Brain Rules ka üheks läbivaks teemaks. Raamat on mul hetkel pooleli, kuid mida rohkem ma seda edasi loen, seda rohkem ma tahaks kõiki neid mõtteid ellu ka viia. Kas just mingisuguses praeguses töötavas (riigi)koolis või asutades midagi uut, see on juba teine küsimus.

Mida aga õpilased välja toovad oli üsna huvitav. Nimelt oma unistuste koolis oodatakse tegelikult üsna lihtsaid asju, mis ei ole üldse finantsiliselt kulukad. Jah, igasugused digitaalsed jubinad võivad asja veelgi huvitavamaks muuta, aga piisaks juba sellest, kui iga klassiruum oleks omamoodi kujundatud. Sa ei lähe mitte klassiruumi 219 vaid "ümmarguste toolidega klassi". Minule igal juhul meeldiks vähemalt mingisugunegi vaheldus liikudes ühest klassist teise.

Loomulikult väga tähtsaks teguriks on see inimene, kes seisab seal õpilaste ees. Siinjuhul toon välja ka küsimuse, millele olin ise ka mõelnud päris pikka aega. Kas suhe 1:30 on hea, kui tuleb arvestada sellega, et tuleb saavutada võimalikult suur materjali omandamine. Just nimelt omandamine õpilaste poolt, mitte tähtis ei ole hinded.

Kuidas mõõta õppeedukust? Kas ainult hinnete põhjal? Hinded on tegelikult üsna tähtis viis vaadelda õpilase edasijõudmist, aga ka seal võib sisse viia parandusi. Kuidas neid hindeid pannakse, mille eest?

John Medina kirjeldab muu hulgas ka, kuidas aju omandab informatsiooni ning kuidas võiks see toimuda kõige efektiivsemalt. Lisaks sellele puudutab ka une teemat. Me kõik oleme tundnud võimast une pealetulekut kusagil lõuna paiku ning põhiliseks valikuks on, kas võidelda edasi ja püsida ärkvel või lasta ennast pooleks tunniks unne. John-i arvates tuleks teha seda teist. Täpsemalt kirjeldab selle vajalikust ta mitme leheküljena oma raamatus.

Mina ootan sellise Unistuste Kooli teket. Miks mitte Eestisse? Miks mitte meie endi poolt?